pühapäev, 17. jaanuar 2016

Jõusaali hirmudest


Käin jõusaalis juba sügisest. Ühesõnaga siis, kui ilmad läksid jamaks (oktoobri keskpaigast alates), siis pakkisin oma trennikoti kokku, ostsin kaarti ja läksin. Nüüd olen siis 3 kuud jõusaali mimmu olnud, aga hea nali selle kõige juures on see, et eile ma tegin esimest korda masinatega harjutusi. Olen alati olnud kuskil nurgas vaikselt üksinda nokitsenud oma asja ehk siis teinud oma erinevaid kavasid (Rebecca Louise ja nüüd siis 21 Day Fix Extreme) ja siis muidugi jooksnud lindil and that´s it.

No ma ei tea ise ka miks ma ei ole neid masinaid kasutanud. Kas mind valdab hirm, et ma ei oska midagi õigesti reguleerida ja siis keeran midagi pekki või siis hirm, et ma jään kuskile kangi alla kinni vms. Olen näinud küll, kuidas mõni naine on pidanud abi paluma, kui jõud järsku otsa saab ja ka näinud, kuidas ühele naisele kukkus üks metallist julla pähe, kui ta selja blokitõmbeid vms tegi. Okei kõigiga võib juhtuda selliseid asju, loodad siiski alati, et mitte sinuga. Aga siis reedel üks tüüp jõusaalist Indreku käest küsis, et miks su proua koguaeg seal nurgas kükitab ja masinatega ei tee?? No ja kui Indrek seda mulle rääkis, siis mul süttis lambike peas põlema ja küsisin endalt sama ja ma ei osanudki midagi öelda. Ma ei tea miks ma selline jänes olen? Muidu nii julge tüdruk, et võtab siin konkursist osa ja puha aga näed jõusaalis masinatega treenida ei julge :) Kui varem nägin jõusaalis treenimas pigem mehi, siis nüüd järjest rohkem ka naisi, kes kõik julgelt toimetavad seal masinatega. Ja siis mina seal nurgas halli hiirekese kombel vaikselt pusin seal oma väikesel  meeter korda meeter alal oma kükke ja väljaasteid, samal ajal kui võiks kangi kasutada näiteks.

No igaljuhul tänan ma seda tüüpi (nime kahjuks ei tea), kes mu nüüd masinate juurde suunas, sest laupäeval oli see ajalooline päev, kui sain käe lõpuks valgeks. Laupäeval normaalsed inimesed teevad üldjuhul muid asju ja mitte nii normaalsed inimesed (kellel muud elu pole) lähevad jõusaali. Need oleme meie Indrekuga. Aga oligi hea, Indrek näitas üksipulki mis ja kuidas käib, aitas mulle raskusi peale kühveldada ja kõik oli tore. Ja mulle VÄGA meeldis, sain ikka korralikult kükkida, suruda, tõmmata ja pärast tõesti tundsin, et olen lihastrenni teinud.


Ühesõnaga nüüd on mul sügelised ja tahaks jälle jõusaali minna.


















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar