Kui vahest on tunne, et kõik läheb liigagi hästi, siis tuleb seda hinnata ja nautida, sest see ei kesta igavesti! Ja kui on tunne, et kõik on halvasti, tuleb järjest halbu uudiseid uksest-aknast, siis lohutage ennast teadmisega, et seegi ei ole alatiseks! Ma üritan end alati lohutada teadmisega, et iga halb on millekski hea, üritan näha igas halvas asjas midagigi head, vahest on küll väga raske, otsid nagu nõela heinakuhjast, aga siiski..
See nädal on mu vaimselt nii ära kurnanud, sest olen pidanud elu kurvemate hetkedega..see on ka üks põhjuseid, miks ei ole kirjutanud..
Trenn on aga alati olnud mu päästerõngas, mu parim tujutõstja ja lohutaja! Kui mõned inimesed vajavad oma tunnete väljaelamiseks suhtlemist, siis mina pigem trenni, sest see aitab mu halvad mõtted/kurva tuju kasvõi mõneks ajaks eemale viia. Minule on parims ravim jooksmine - kui tunnen, et kuidagi pole tuju ja tahtmist, siis tavaliselt, kui vähegi pussnuge taevast alla ei saja, siis viskan tossud jalga, klapid pähe ja lähen välja jooksma. Isegi selliste ilmadega nagu praegu on kannatab joosta küll, tuleb vaid targalt riidesse panna. Kui ei jaksa joosta, siis ka jalutamine on hea alternatiiv. Inimesed on erinevad, aga minule selline ravi toimib kõige tõhusamalt. Pärast jooksu on alati sümptomid kas leevenenud või täielikult kadunud.
See jutt puudutas rohkem mu isiklikku elu. Mis puudutab BeFiti, siis olen ma endiselt teel, pole väga kõrvale kaldunud kursist. Teen ma seda ju ikkagi iseenda pärast ja kuna olen saanud juba hamba korralikult verele, siis ei taha end alt vedada ja eesmärgid ootavad ju täitmist :)
Tänane päevakild kliendilt, kellele füsioteraapiat tegin. Klient: "Te olete nii peenike, et tõin teile šokolaadi, et te mulle ikka järgi jõuaks!" Tõi vähemalt vihmaselt hallis teisipäevas naeratuse suule. Kes soovib šokolaadi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar